Palgakasv on hea uudis töötajale, halb uudis ettevõtjale 

Statistikaamet avaldas 2024. aasta IV kvartali palgastatistika: keskmine palk jätkas kasvu ja regionaalsed lõhed on jätkuvalt suured. 

Keskmine palk oli 2024. aasta lõikes 1981 eurot, aga neljandas kvartalis 2062 eurot, mis teeb aastaseks palgatõusuks 8,3%. Mediaanpalk on keskmiselt umbes 300 eurot madalam kui keskmine palk. Mediaanpalgakasv on olnud samas suurusjärgus keskmise palga kasvuga. Arvestades inflatsioonilist keskkonda ja mõõdukat töötust, ei ole selline palgakasv üllatav. Jätkuvalt on väga suur lõhe Harjumaa ja muu Eesti vahel. Kõige madalam oli keskmine palk Valgamaal, kus saadakse aastas keskmiselt 548 eurot vähem kui Harjumaal. Ka Ida-Virumaal, Võrumaal ja Saaremaal on keskmise palga vahe Harjumaaga üle 500 euro. 

Vaadates muutusi viimase kahe jooksul, siis kokku on majanduslanguse ajal keskmine palk kasvanud 20%: riigistektoris kasvas palk 23%, kohalikes omavalitsustes 27,5% ning erasektoris 18,6%.

2025. aastal peaksid samad trendid jätkuma. Hinnatõus tuleb sellel aastal kõrgem kui eelmisel, mida näitavad ka inflatsiooni andmed aasta alguses. Veebruaris oli hinnatõus aasta lõikes 5%. Tööpuuduseks prognoosime Bigbankis sellel aastal 7,2%. Kõik see kokku võiks tähendada, et selle aasta neljandas kvartalis võib keskmine palk ületada 2200 euro piiri. 

Positiivne uudis on, et inflatsioon jääb sellel aastal suure tõenäosusega väiksemaks kui palgakasv, mis tähendab, et inimeste sissetulekute ostujõud ei vähene. Teisalt on see halb uudis ettevõtjatele, sest sisendid kallinevad ja ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel väheneb. Kokkuvõttes kantakse kasvavad tootmiskulud üle lõpphinda, mis omakorda tähendab hinnatõusu jätkumist.