Blogi|Inflatsioon ja võimalik kaubandussõda ähvardavad Eesti majanduse kasvu 

Inflatsioon ja võimalik kaubandussõda ähvardavad Eesti majanduse kasvu 

Eesti Pank prognoosib selle aasta majanduskasvuks 1,5% ning inflatsiooniks 6%. Nii kõrge hinnakasvu prognoos on natuke üllatav. Samas, kui vaadata aasta alguse inflatsiooni näitajaid (veebruaris THI kasv 5%), siis mitte ebarealistlik. Peame ju arvestama, et aasta teisel poolel planeeritavad maksutõusud ei ole veel hindade kasvule hakanud mõju avaldama. 

Mida nii kiire hinnakasv majandusele tähendab? Nominaalsetes näitajates läheb majandusel hästi, sest hinnatõusud ju kokkuvõttes suurendavad ettevõtete käivet. Samas reaalnäitajates pilt enam nii roosiline ei ole. Kui lihtsustada ja öelda et SKP deflaator (üldine hinnatõusu indeks) oleks selle aastal näiteks 4,2%, siis peaks majandus nominaalsetes näitajates kasvama 5,7%, et saavutada 1,5% majanduskasv. See ei pruugi enam nii lihtne olla. Hinnatõus tähendab, et kallinevad ka kõik sisendid ja ettevõtted peavad hakkama hindu tõstma. See aga tähendab, et meie ettevõtete konkurentsivõime eksportturgudel kahaneb. 6% hinnatõusuga kaasneb Eesti Panga prognoosi järgi ka 6,3% palgakasv, mis tähendab, et inimeste reaalpalk ei muutu. Reaalpalk isegi langeb natuke, sest tulumaks kasvas 2%. 

Eeldada võib, et nii kiire hinnakasv kiirendab ka palgakasvu, sest tööpuudus on pigem madal kui kõrge ja kvalifitseeritud inimesi on puudu. Kui käivitub hinnad-palgad tõususpiraal, siis kallinevad tootmissisendid veelgi ja lõpuks peab tarbija kõik kinni maksma.

1,5% majanduskasv on pigem optimistlik stsenaarium. Me ei tea, kuidas võimalikud USA tollid mõjutavad Saksmaa majanduse taastumist. Kavandatavate majanduse elavdamise meetmete rakendamine, rääkimata nende mõju saabumisest, võtab niikuinii aega, sest majanduse inerts on Saksamaal väga suur. Kui sellele toimivad vastassuunaliselt tollid, siis võib Saksmaa majandus veel jääda vinduma. See omakorda mõjutab Soome ja Rootsi majanduse elavnemist, mis omakorda mõjutab meid. Eesti Panga hinnangul võimalik kaubandussõda USA ja EL vahel alandaks Eesti võimaliku majanduskasvu 1%-ni.

Kokkuvõttes – õhus on optimismi, aga reaalse kasvu saavutamine võib osutuda vaevalisemaks tänu keerulisele geopoliitilise olukorrale.