Eluasemeturu müügimahtusid kasvatas eelkõige järelturu korterite tehingute arvu kasv

Statistikaameti poolt täna avaldatud eluaseme hinnaindeks näitas, et eluasemehinnad tõusid eelmisel aastal keskmisel 6,1%. Tegemist on päris suure hinnatõusuga, kui arvestada, et üldine inflatsioon oli 3,6%. 

Aasta kahel viimasel kvartalil hinnaindeks langes, samas kui tehingute mahud kasvasid. Sellesse perioodi jääb ka intresside langus. Kui esimesel pilgul on tegemist ebaloogilisusega, et hinnad langevad ja müügimahud suurenevad, siis sellele on suhteliselt lihtne ja loogiline põhjendus - üldine statistika ei erista järelturu eluasemeid ning uusi eluasemeid. 

Muudele allikatele tuginedes võib väita, et aasta teises pooles eluaseme turg elavnes, aga seda eelkõige järelturu korterite osas. Uute korterite ja majade müük pigem vähenes. See seletabki tõsiasja, et keskmised hinnad natuke langesid, aga müügimahud samal ajal kasvasid. Järelturu korterid on ju odavamad kui uued korterid.

Uus aasta toob kaasa kinnisvaraturu elavnemise, sest euribor langeb jätkuvalt. Suveks prognoositakse euribori jõudmist 1,7-1,8% tasemele. Tehingute arvu kasv ja nõudluse suurenemine tõstab tõenäoliselt ka kinnisvara hinda.