Raul Eamets: tööturu seis jätkuvalt hea, aga regionaalsed muutused suured
Viimasel ajal on palju kirjutatud valitsuse maksuplaanidest ja nende mõjust hindadele. On selge, et tarbimismaksude suurendamine tõstab hindu, seda on tunnistanud ka rahandusministeerium, kes oma majandusprognoosis tõstis järgmise aasta inflatsiooni prognoosi 5%-le. 5% on arvestatav hinnatõus. Palgakasvuks prognoosib valitsus järgmise aastal 4,3%.
Nüüd tulevadki mängu tööturu andmed. Prognoosi tabelitest ei nähtu, milliseks kujuneb realistliku prognoosi järgi tööpuudus, nö baastsenaariumi järgi on see 7,7%. Kui majanduskasv tuleb natuke madalam, siis tööpuudus võib olla natuke kõrgem. Hõives nähakse -0,2% langust, mis sisuliselt tähendab, et hõive ei muutu. Vastuolu on kogu prognoosis palga nominaalse kasvu ja inflatsiooni vahel. Oludes, kus tööturu seis on hea ja hinnatõus 5%, on ka kõik eeldused palgakasvuks, sest töötajatel on hea võimalus palka juurde küsida. 2026. aasta palgakasvuks prognoositaksegi 5,1%, samas hinnatõusuks ainult 3,2%.
Kui hea siis tegelikult meie tööturu seis on kui vaadata regionaalseid tööpuuduse näitajaid? Võtsin vaatluse alla ajaperioodi 2023 august kuni 2024 august, viimased andmed avaldati täna.
Kogu registreeritud töötus on selle aja jooksul vähenenud 10%. Kõige rohkem on tööpuudus vähenenud Võru maakonnas, tervikuna kokku 22%, Setomaal 27% ning Võru vallas 25% ning Rõuge vallas 24%. 10% on töötus langenud Lääne-Viru maakonnas, Viljandi maakonnas 9% ning Rapla maakonnas 8%.
Traditsiooniliselt kõrge on töötus jätkuvalt Ida-Virumaal ning paraku on seal aasta jooksul töötus kasvanud 7,6%, 3% kasvas töötus Jõgevamaal. Ida Virus oli selle aasta augustis registreeritud töötuid kokku 7400.
Kui minna kohalike omavalitsuste tasandile, siis on siin muutused kohati päris drastilised. Jätame kõrvale näiteks Vormsi, kus augustis 2023 oli 10 töötut ja 2024 augustis 4, mis teeb vähenemiseks 60%. Kõige suuremad töötuse vähenemised oli peale juba mainitud Võrumaa valdade ka Lääneranna vallas (-28%), Põhja-Sakala vallas (-27%), Toila vallas (-20%), Tapa vallas (-20%). Kõige rohkem oli töötus kasvanud Luunja vallas (33,6%), Sillamäe linnas (21%), Lääne Nigula vallas (15%) ning Jõgeva linnas (14%). Teiste puhu jäid kasvunumbrid alla 10%.
Väikestes valdades on alati väiksemad numbrid, seetõttu toob ka mõnekümne inimese töö leidmine kaasa suured protsendilised muutused. Näiteks tervel Võrumaal vähenes töötute arv 250 inimese võrra. Suurt pilti mõjutab kindlasti Tallinn ning Harjumaa, kus töötus vähenes kokku 4,3%, aga registreeritud töötuid kokku oli 25020, mis moodustab 51,3% kõigist Eesti registreeritud töötutest. Elu (täpsemalt tööelu) ongi täna Tallinna kolinud.