Palgakasv on suurendanud ettevõtjate tööjõukulusid ka kriisi ajal 

Statistikaamet avaldas täna eelmise aasta viimase kvartali tööjõukulu indeksi, mis näitab kui palju tööandja jaoks on tööjõukulud muutunud. Kui võrdleme eelmise aasta IV kvartalit 2023. aasta neljanda kvartaliga, siis selgub, et aastaga on tööjõukulud kasvanud 11% finantssektoris ning 10% kinnisvaraalases tegevuses, veonduses ja energeetikas. Kaubanduses ja majutuses ning toitlustuses on kasv olnud 8%, tööstuses 2% ning avalikus halduses 6%.  

Kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning muude isikuteenuste valdkonnas tööjõukulud isegi langesid aasta lõikes. 

Kui vaatame tööjõukulude muutumist majanduse languse algusest ehk 2022 esimesest kvartalist, siis kõige rohkem on tööjõukulud kasvanud haldus- ja abitegevustes, kus on ka madalad palgad. Seega on arusaadav, et väga kiire inflatsiooni tingimustes oli vaja selles sektoris palku tõsta, muidu inimesed ei oleks raske füüsilise töö peale tulnud. Kriisi algusest on meelelahutuse valdkonnas tööjõukulud kasvanud 36%, finantssektoris 35%, veevarustuses 33%.    

Kõige vähem on tööjõukulud kasvanud kriisi ajal kokku kaubanduses (15%) ning majutuses ja toitlustuses (17%). Eelmise aasta kiiremad kasvud selles sektoris näitavad, et kriisi algus oli sektoris väga keeruline ja alles nüüd hakatakse vaikselt palgatõusuga teistel sektoritele järele jõudma.  Töötlevas tööstuses on kogu kriisi ajal tööjõukulud kasvanud 20% ning avalikus halduses ehk siis riigiaparaadis (sisaldab ka KOV-ide töötajaid) 23%.