Tähelepanu! Alates 1. oktoobrist 2024 ei toimu enam klientide teenindamist aadressil Tartu mnt 18. Kliente nõustame telefonitsi (+372 731 1333) või e-posti teel ([email protected]). Isiku tuvastamiseks veebi teel või uuel aadressil Narva mnt 11 on vajalik etteregistreerimine!
Blogi|Bigbanki juhatuse esimees Martin Länts: „Mida teha, kui raha sulab peos nagu jäätis kuumal suvepäeval?“

Bigbanki juhatuse esimees Martin Länts: „Mida teha, kui raha sulab peos nagu jäätis kuumal suvepäeval?“

Juba toimunud tarbijahindade kiire kasvu ja lähiaastaks oodatava ligi 10% inflatsiooni tingimustes sulab raha inimeste sõrmede vahel sama hirmuäratava kiirusega, nagu pulgajäätis päikselisel suvepäeval. Vaja on tegutseda ja kohe! Kui kahe aastaga väheneb raha ostujõud üle 20%, siis on kohe käes hetk, kus harjumuspärase summa eest ei saa osta enam viit jäätist, vaid paremal juhul neli.

Miks sa seisad, sulav jäätis peos? Isegi oma raha eest millegi sobiliku ostmine ehk jäätise kiiresti ära söömine tundub praegu parem, kui lasta sellel mitte midagi tehes lihtsalt maha tilkuda. Rahvana kokku on meil ju raha pangaarvetel rohkem kui kunagi varem. Probleem on aga see, et praegu lihtsalt kaotab see raha inflatsiooni tõttu kiiresti oma väärtust. Veelgi halvem uudis on see, et intressi tootvate tähtajaliste hoiuste osakaal Eesti pankades hoiustatust on kogu aeg pidevalt kahanenud. Aga just see on hoiuseliik, mis annaks kasvõi osalise kaitse säästude sulamise vastu.

Oma roll on siin muidugi suurpankadel, kes on pakutava nullintressiga oma sajad tuhanded kliendid "lahti harjutanud" tähtajalise hoiuse kasutamisest ja teisalt muidugi inimesed ise, kes kodupangast abi ei saa, aga teistest pankadest ka küsida kas ei oska või siis ei viitsi.

Maailmamajandus on säästudega inimese kahvlisse pannud

Tarbijahindade ülikiirest 12 protsendiliselt kasvust viimase aasta jooksul me juba rääkisime. Kahjuks näitab analüütikute enamuse prognoos, et lähemad paar aastat ei saa loota Eestis harjumuspärase 3-5% inflatsioonitempo juurde naasmist, vaid hullemal juhul näeme kahekohaliste numbrite jätkumist. Ehk siis kaunis realistlik stsenaarium on, et veebruaris 2024 on kõigi meie säästude ostujõud ca kolmandiku võrra väiksem kui see oli veebruaris 2021. Iga ratsionaalne inimene peaks kaaluma, kas ja mida on tal mõistlik olukorra parandamiseks ette võtta. Kui mitte muud, siis saab vähemasti informeerituna, kuid saatusele alistunult, leppida asjade sellise käiguga.

Inimeste elusäästude sulamise traagika teine pool peitub keskpanga poolt regulaarselt avaldatavas hoiuste statistikas. Vaatame, mis on muutunud sellel pildil viimase kümne aastaga. 29. veebruaril 2012 oli Eesti eraisikutel hoiuseid kokku 4,4 miljardit eurot, millest 48,6% ehk ligi 2,2 miljardit oli tähtajalistel hoiustel. Ehk siis teenis arvestatavat intressi võrreldes jooksval pangaarvel oleva rahaga, mille eest ei makstud siis ega nüüd pea mingisugust protsenti. Kümme aastat hiljem, ehk 31. jaanuariks 2022 on Eesti inimeste pangaarvetel olevate hoiuste maht kasvanud 11 miljardi euroni. Rõõmustav, aga fakti teine pool mitte nii väga – tähtajalistel hoiustel oli sellest vaid 13,4%. Tulemus on tegelikult isegi ehmatav – ligi 9,5 miljardit eurot Eesti inimeste raha seisab pangaarvel nullilähedase protsendiga ehk jäätis sulab tempoga ca 10% aastas.

Vähim, mida teha saad

Ratsionaalsel inimesel on vähemasti teoorias mitu valikut, kuidas saaks oma sääste paremini inflatsiooni eest kaitsta. Enamiku nende valikute puhul tuleb omajagu riskida ehk teisisõnu võib kaotada tüki või eriti kehval juhul ka kõik kogutu. Sestap pole praegusel segasel ajal suurele osale säästude omanikest lahenduseks ei aktsiaturg, kuld ega krüptovaluutad. Olgu põhjuseks pandeemia, sõda, sanktsioonid või mistahes muu ootamatu kriis - nii mõnigi muidu perspektiivikas majandussektor või regioon võib üleöö kaotada olulise osa oma väärtusest või praktiliselt rämpsvaraks muutuda.
Tõeliselt riskikartlikule ja/või konservatiivsele säästjale ei saagi nagu täna oma säästude (NB! ma ei räägi siin investeerimisportfelli omanikest) „turvaliseks parkimiseks“ soovitada muud kui kaht varianti: kas paigutada oma raha tähtajalisele hoiusele või siis otsida välja mõni piisavate garantiidega võlakiri, millelt suhteliselt turvaliselt saaks pisut suuremat intressi.


Täna väiksemate pankade poolt pakutav 1-2% vahemikus intress võib tunduda esmapilgul tagasihoidlik, kuid oma säästude riskivaba hoiustamise eest on seda siiski kuni paar protsenti rohkem, kui mitte midagi. Kui kodupangal ei ole sulle sellist pakkumist, siis küsi konkurendilt. Aga ikkagi pangast, sest kuni 100 000 euro ulatuses tagab teie hoiuse säilimise riiklik Tagatisfond. Nagu on konkurentsis muutunud inimestele palju soodsamaks laenuintressid, nii on seda ka hoiustamise eest pakutavad tasud. Samas peab siin olema tähelepanelik, sest see kaitse kehtib ainult pankades hoiustatud raha puhul.

Mida iganes te ette võtate - kõige tähtsam on mitte seista jäätisetuutu peos päikese käes ja jälgida oma säästude tänavatolmu tilkumist. Tehke oma säästude kaitsmiseks midagigi!