Kolmanda kvartali tulemused viitavad, et selle aasta majanduslangus tuleb suurem kui seni prognoositud
Statistikaameti poolt avaldatud kolmanda kvartali SKP tulemused näitavad jätkuvalt majanduslangust. Reedel, 29. novembril avaldatud andmetest selgub, et SKP langus oli kolmandas kvartalis -0,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sarnane oli ka langus II kvartalis ehk siis kahe kvartali võrdluses on pilt sarnane – paraku miinus on miinus.
Positiivse poole pealt tuleb märkida, et transport ja logistika on hakanud kasvama, side ja tehnoloogia panustas majanduskasvu kõige rohkem. Samuti andsid positiivse panuse põllumajandus ning jaekaubandus.
Murekohtadeks on jätkuvalt tööstus ja ehitus, mis andsid kõige suurema panuse majanduslangusesse. Tegemist on väga oluliste sektoritega ka hõive vaatenurgast, sest seal on hõivatud pea 200 000 inimest. Ehituse kehva seisu näitasid ka mõned päevad varem avaldatud sektori tulemused. Ehituses hakkab kindlasti olukord mingil hetkel paranema, sest Euribori langus on aasta jooksul olnud väga korralik ning turud ootavad sellel aastal veel ühte intressi langetust Euroopa keskpanga poolt. 12. detsembril toimub Euroopa keskpanga koosolek, kus vastav otsus ilmselt ka tehakse. Euribori mõju on juba tunda kinnisvaratehingute kasvus, aga ehitussektori käivitumine võtab natuke aega, sest vaja on kõikvõimalikke kooskõlastusi ning lubasid ja neid ei anta üleöö.
Majanduse kui terviku seisukohast on väga oluline majapidamiste tarbimine, mis moodustab pea poole kogu sisemajanduse koguproduktist, kui me vaatame SKP-d kulutuste poole pealt. Siin tooksin esile eratarbimise langust tervelt 2,1%, mis on kiireim langus viimase viie kvartali jooksul. Maksupoliitilised otsused on kindlasti vähendanud majapidamiste kindlustunnet ja see on omakorda selgelt avaldanud mõju ka tarbijate ostukäitumisele. Sarnane on ka ettevõtete käitumine – investeeringud vähenesid 15% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Muidugi on tegu ka teatud baasiefektiga, aga ega kolmandas kvartalis toimunud maksufestival ettevõtete kindlustunnet kindlasti ei kasvatanud.
Kokkuvõttes võib öelda, et vaadates kolme kvartali SKP andmeid, siis kumulatiivne majanduslangus on selle aasta jooksul 3,6%. Kui me eeldame, et selle aasta majanduslangus võiks olla kokku -1% (nagu varasemates prognoosides avaldatud on), siis peaks neljanda kvartali majanduskasv olema 2,6%. Vaadates olukorda tööstuses ning ehituses, siis karta on, et nii hoogne see aastalõpp meil siiski ei tule ja kogu aasta majanduslangus kipub lõpptulemusena pigem olema -1,5 või koguni -2%.