Bigbank Eesti juht Jonna Pechter: kolm soovitust säästude osas, mida jagan ka oma emale
Viimase aasta kiire hinnatõus, Ukraina sõja tõttu segi paisatud majanduskeskkond, kõrged energiahinnad ja üldine ebakindlus sunnivad igaüht järgi mõtlema oma majandusliku hakkamasaamise peale. Neil, kel ettenägeliku inimesena mustadeks päevadeks pisut sääste kogutud, lisandub veel mure, kuidas seni teenitut kaitsta ja võimalusel kasvatadagi. Bigbank Eesti juht Jonna Pechter jagab kolme soovitust, mille sõnastamiseni viis teda rahateemadel peetud vestlus oma emaga
Ära hoia oma sääste tavalisel pangakontol!
Vahet pole, on siis tegu lihtsalt säästude, kirsturaha või mingiks kindlaks kaugemaks eesmärgiks kõrvale pandud summaga – ära hoia seda lihtsalt tavalisel pangaarvel, sest selle eest ei maksta intressi. Ehk siis nii toimides ei tööta su raha sinu jaoks ega kasva sentigi. Pikemaajalised säästud tuleb arveldusarvelt ümber paigutada tähtajalisele hoiusele. Samas on reaalsus see, et valdavat osa Eesti inimesi teenindavad suured kommertspangad nagu Swedbank ja SEB ei maksa täna ka tähtajaliselt hoiuselt eriti intressi. Selleks, et praegu oma säästudelt midagi ka teenida, tuleb tähtajalise hoiuse pakkumist küsida oma kodupanga konkurendilt. Näiteks Bigbank maksab aastasel hoiusel intressi 2%, pikemal hoiusel kuni 3% ja seda ilma igasuguste tehingu- või hooldustasudeta. 2-3% on oluliselt parem kui null – vormista oma säästud ümber ja ära kingi oma seisvalt rahalt teenitavat tulu niisama kodupangale
Hoiusel ja hoiusel on vahe – riigi garantii on ainult pangahoiusel!
Vaadates ümberringi majanduses ja rahaturgudel toimuvat, võib pangahoiuse eest teenitav paar- kolm protsenti tunduda ebapiisavana. Kõik me oleme näinud hoiu-laenuühistute või muude teenusepakkujate reklaame, mis meelitavad hoiustajaid ligi 6-7% või mõnikord isegi üle 10protsendi ulatuva aastatuluga. Pildid on ilusad, jutt kutsuv ning lubatakse turvalist rahapaigutust. Praktikas pole aga paraku kõik kuld, mis hiilgab – viimasel paaril aastal on pettusekahtlustega kriminaalasju algatatud kahe suure ühistu vastu ning nende ettevõtmiste hoiustajad on kas päriseks või vähemasti määramata ajaks ilma nii intressidest kui ka suuremast osast oma säästudest. Pane tähele – riiklik garantii on Tagatisfondi seaduse alusel ainult litsentseeritud krediidiasutuses ehk pangas hoiustatud rahal. Eesti Vabariik tagab igale pangahoiustajale (on see siis eraisik või firma) tema hoiuse ja sellelt teenitud ja veel välja maksmata intresside säilimise kogusummas kuni 100 000 eurot panga kohta. Ja isegi kui hoiu-laenuühistu või mõni teine teenusepakkuja kinnitab sulle, et ka neil on omad tagatised ja garantiid su raha säilimise osas, kontrolli kõik hoolega ja mitu korda üle. Karta võib, et lubatav garantii on ainult osaline ja ei ole kaugeltki samaväärne riigi omaga. Isegi kui intress on ahvatlev ja jutt tundub kindel, peab aru saama, et suurema intressi maksmiseks peab ka suurema riskiga äri tegema. Oma säästudega oled aga riskimas sina, mitte mesijutu ajaja
Kaalu iga otsust põhjalikult – sul ei ole enam aega, et eksida ja kaotada!
Arvesta, et kui oled juba 60+ vanuses tavaline inimene, kes miljonäristaatusesse jõudmisest kahjuks kaugel, siis reaalsus on see, et oma rahaliste otsuste vigade paranduseks sul kahjuks enam aega ei jätku. Kui mina oma praeguses vanuses teen mõne riskantse investeeringu, siis mis seal’s ikka – kurvastan, lakun haavu ja hakkan taas raha koguma, et kaotus kogumise ja võimalusel ka edukamate investeeringutega tasa teha. Ma olen veel suhteliselt noor, mul on selleks aega. Pensionieelses või juba pensioniealises vanuses inimesel aga enam ei ole seda pikka investeerimishorisonti, mis võimaldab kaotusi ja eksimusi tagasi teenida.
Kui eeltoodu viib sind mõtteni, et oma sääste aktsiabörsile või mõnda muusse riskantsesse investeeringusse panna ikkagi ei julge, uuri lähemalt tähtajalise hoiuse teemat ja tingimusi. Täna Eesti pangahoiuste turu kõrgeimat intressi maksva kodumaise panga Bigbanki tähtajaliste hoiuste kohta saad lähemalt lugeda siit.