Kas tööstussektoril jalad põhjas või alles otsitakse languse põhja?
Täna avaldatud kuised tööstustoodangu andmed tekitavad kahetisi tundeid. Kui vaadata mahuindeksit, millega püütakse hinnata tööstuse reaalsete näitajate muutust, siis mahuindeks kasvas natuke võrreldes eelmise kuuga. Kui veebruaris oli mahuindeks 85, siis märtsis 85,7. Need numbrid näitavad trendi ehk siis sesoonsed kõikumised on maha arvatud. Võrdlus käib 2021. aastaga, mis on võrdsustatud 100-ga. Seega toodame täna 15% vähem kui 3 aastat tagasi ja kui jätta vahele koroonakriisist tulnud kukkumine, siis on meie tööstustoodangu maht sama suur kui oli oktoobris 2018 ehk siis rohkem kui 5 aastat tagasi.
Kui vaadata töötleva tööstuse võrdlust eelmise aastaga, siis on langus -6,8%. Kusjuures ka aasta tagasi oli meil päris suur langus, märtsis tervelt 13,1%. Võibolla vastab tõele, et languse põhi on tööstuses käes, sest kui eelmise aasta languse numbreid vaadata, siis oli kõige suurem langus oligi aprillis: -16,3%, edasi hakkas langus vähenema. Statistikast kaugemal seisvatele inimestele selgituseks, et alates eelmise aasta aprillist hakkas langus vähenema, aga jätkuvalt oleme iga kuu olnud miinustes ehk tegelikult toimub jätkuv tööstuse olukorra halvenemine, lihtsalt natuke aeglasemas tempos kui varem. Kasvust oleme me ikka veel kaugel. Mahuindeks näitab, et ehk oleme jõudnud faasi, kus edasi on võimalik tõus. Aeg näitab.
Kõige keerulisemad on ajad jätkuvalt metallitööstuses, elektroonikatööstuses, elektriseadmete tootmises ning puidutööstuses, eriti kolm viimast on tihedalt seotud Rootsi majandusega, kus selle aasta alguse majandusnäitajad erilist optimismi ei süsti. Rootsi SKP kiirhinnang I kvartali tulemustele näitas -1,1% langust. Soome oma SKP kiirhinnangut enam ei avalda, SKP I kvartali tulemused tulevad kuu lõpus. Saksamaa majandus on samuti surutises, I kvartali SKP langus -0,2%.
Kui nüüd natuke ironiseerida, siis Eesti ettevõtjatel tuleks rohkem panustada Läti ja Leedu majandusse, kus nii aastaprognoosid kui ka I kvartali tulemused näitavad majanduskasvu. Eriti hästi tundub Leedul minevat.
Kui tulla tagasi Eesti tööstuse juurde, siis positiivsed uudised tulevad toiduainete tööstusest, I kvartal näitas 4,3% kasvu. Positiivsed trendid on ka põlevkiviõli tootmises ja ehitusmaterjalide tootmises. Eriti võiks rõõmustada viimane, sest see võiks eeldada ka teatud elavnemist ehitusturul, mis pikka aega on vindunud tellimuste vähesuse käes. Ehk on nüüd hakanud jää liikuma ja ehitusturul hakkab olukord paranema. Ehk on nüüd trend muutumas. Teisalt võib olla tegemist ka sesoonse efektiga, sest eks hakatakse ilmade soojenedes ka natuke rohkem ehitama ja varem pooleli jäänud objekte lõpetama.
Lisainfo:
Raul Eamets, Bigbank peaökonomist
Mob 5140082; e-post: [email protected]