Eamets: seisakust ülesaamiseks on Eestil üks kasutamata võimalus- meie jätkuvalt üks EL madalamaid võlakoormusi
Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul osutab täna avaldatud info riigieelarve eelmise aasta täitmisest selgelt ühele majanduslanguse pööramiseks seni kasutamata võimalusele– meie jätkuvalt ühele EL riikide seas madalamaile võlakoormusele.
Täna avaldatud uudis riigi eelarve täitmisest eelmisel aastal ei tulnud Eametsa sõnul analüütikutele üllatusena - valitsus lõpetas eelarve aasta 3,4% eelarvedefitsiidiga ja valitsussektori võlg ulatus 19,6%ni SKP-st.
Võlg Eametsa sõnul küll eelmisel aastal kasvas, kuid jääb kaugele EL reeglitega lubatud võlapiirist. Täna on uute EL eelarvereeglitega kokku lepitud, et kui võlatase on alla 60%, siis võivad riigid tegutseda enda plaanide ja reeglite järgi ning Euroopa Komisjon sekkuma ei hakka. Eametsa sõnul on oluline mainida, et EL keskmine valitsussektori laenukoormus on 90%. „Tõsi - jälgitakse endiselt 3% kriteeriumi, kuid ka siin tundub, et on suhtumist lõdvemaks lastud, kui vaadata Euroopa praktikaid, sest ca pooled Euroopa liikmesriigid seda kriteeriumit ei täida, Eesti nende seas,“ selgitas ta.
Eesti eelarve plaanides nähti 2023. aastaks ette 3 % defitsiiti, aga tuli natuke suurem. Eametsa hinnangul on ilmselt ikkagi põhjuseks majanduslangus ja planeeritust madalam inflatsioon, sest kõige suurema miinuse maksude alalaekumisse andis käibemaks, mida koguti üle 300 miljoni vähem kui eelarves plaaniti. Alalaekumine oli ka sotsiaalmaksu osas. Tulumaksu laekumised teisalt ületasid eelarve ootusi ja nii saadi ca 150 miljonit täiendavat tulumaksu füüsilistelt isikutelt ja 116 miljonit juriidilistelt isikutelt. Oma panuse viimasesse numbrisse andsid kindlasti ka pangad.
„Madal valitsuse võlatase annaks kindlasti võimalusi teatud sektorite turgutamiseks (ehitus, energeetika), aga täna ei ole me küll kuulnud, et valitsus plaaniks kas lihtsalt laenu toel või koostöös ersasektoriga (PPP skeeme kasutades) teha täiendavaid investeeringuid infrastruktuuri, olgu siis tegemist energeetika taristuga või maanteede neljarealiseks ehitamisega,“ märkis Eamets. Tema sõnul pakuks kohalikele jaeinvestoritele kindlasti huvi kindla intressiga riiklike võlakirjade ostmine. „Aga paraku ei ole tänane valitsus seni huvi näidanud ka kohaliku kapitalituru elavdamise ning inimeste säästude kaasamise vastu. Sellest on kahju, sest nii majapidamistel kui finantssektoril oleks valimisolek sellist initsiatiivi toetada.“
Lisainfo:
Raul Eamets, Bigbank peaökonomist
Mob 5140082; e-post: [email protected]