Bigbank: kodukulude vähendamiseks tasub oma tänased laenud üle vaadata
Viimaste kuude elektri- ja gaasiarved on küllap kõiki sundinud oma kodukulusid üle vaatama ja arutlema säästuvõimaluste üle. Üheks, esmapilgul ootamatukski võimaluseks võib osutuda süvenemine oma viimase tosina aasta jooksul võetud erinevate laenude tingimustesse. Juhul kui need on võetud täna turul saadavaist selgelt viletsamatel tingimustel, tasub nende refinantseerimine ette võtta juba lähiajal. Sellest saab nii kohest kergendust kuumakse vähenemisega kui pikas plaanis sõltuvalt konkreetsetest laenude suurusest sadu või isegi tuhandeid eurosid kokkuhoidu tulevastelt intressikuludelt.
Asjaga venitada ei tasu, sest just praegu võib olla rahvusvahelise rahaturu seisu ja Eesti pankade vahel ägenenud konkurentsi tõttu paljude jaoks avanenud üürike võimaluste aken. Arvestades viimaste aastatega kasvanud sissetulekuid, tänast makromajanduskeskkonda ja hetkel pankade poolt pakutavaid finantseerimistingimusi, peaksid inimesed saama päris häid laenupakkumisi. Samas kiirenev inflatsioon, sellega kaasnevad hinnatõusud ning perspektiivis tõenäoliselt tõusma hakkavad intressimäärad peaks ootuste kohaselt nii ostuvõimet kui laenuturgu kõigutama, mistõttu mingi aja pärast ei pruugi enam tänastele sarnaseid tingimusi laenupakkumistelt oodata.
Eesti Panga arvutavad turu keskmised intressid on aastaga oluliselt kukkunud
Oma laenude ülevaatamiseks ja vajadusel refinantseerimise algatamiseks on praegu soodus hetk, kuna Eesti Panga statistika andmetel on viimase aastaga (november 2021 võrreldes novembriga 2020) oluliselt vähenenud nii pankade poolt väljastatud eluasemelaenude keskmine intress kui tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr. Näiteks pankade poolt eraisikutele antud tarbimislaenude 6 kuu keskmine krediidi kulukuse määr on kukkunud viimase aastaga absoluutväärtuses 15,6 protsenti: 20,09 protsendilt 16,95 protsendile, mis on seni fikseeritud tulemustest läbi aegade madalaim. Kodumajapidamistele antud tagatisega eluasemelaenude keskmine intressimäär langes novembrikuus 1,95%ni, mis on samuti üks ajaloo madalamatest tasemetest Eesti turul. See on 0,05 protsendipunkti madalam kui oktoobris ja 0,28 protsendipunkti madalam kui aasta varem samal ajal.
Kui vaadata kodulaene, siis ainuüksi aastataguse laenu võimaliku refinantseerimisega võidetav 0,28% võrra väiksem intressikulu tähendaks näiteks Eesti keskmise 100 000 euro suuruse ja 30 aastaks võetud kodulaenu puhul 5077 eurot suurust säästu kogu laenuperioodi lõikes. Aeg, mis kulub oma lepingutingimuste läbi analüüsimiseks ning kodupanga kõrval teistest pankadest konkureerivate pakkumiste küsimiseks, võib osutuda väga heaks investeeringuks. Teisest pangast kodulaenu võtmine ei tähenda tänapäeval tingimata seda, et peab ka oma palgalaekumise sinna panka tõstma ja oma igapäevaseid pangatehinguid hakkama harjumuspärasest kohast mujal tegema. Enne refinantseerimisotsuse langetamist tuleb läbi kaaluda tehinguga seotud kulud - kui suured on taotlusega kaasnevad tehingutasud kodupangas või laenu teise panka viimisega kaasnevad kulud lepingutasudele, notaritasudele ja tagatise ümbervormistamisel.
Esmalt tuleb oma kulusid ja laene juhtida, alles seejärel investeeringutega tegeleda
Järjest suuremaid masse haarava investeerimisvaimustuse ja rahatarkuse levitamise juures on praegu teenimatult varju jäänud inimeste igapäevaste rahaasjade ja seejuures laenude juhtimine. Kui ettevõtete rahanduses on finantseerimise juhtimine üks tähtsamaid lõike, siis eraelus ei pööra inimesed sellele kas piisavalt tähelepanu või ei oskagi selles võtmes mõelda ega tegutseda. Samas on rahatarkuse vundament tegelikult mitte spekuleerimine kiiret kasumit tõotavate investeeringutega, vaid selge arusaam, mis vahe on pakutava laenu intressimääral ja krediidi kogukulukuse määral ning oskusest lugeda finantslepingutesse väikeses kirjas pandavaid tingimusi.
Tavaliselt võtavad inimesed laenu kodupangast ilma, et kaaluks alternatiive. Mõnikord ongi sel viisil võetud laen parimate tingimustega. Kahjuks sageli võib kohata ka vastupidist: laen on liiga kõrge intressi või põhjendamatult suurte kõrvalkuludega. Kui tahad olla kindel, et sinu laen on võetud parimatel saadaolevatel tingimustel, on mõistlik küsida teistest pankadest võrdlev pakkumine.
Kuidas võrrelda laenupakkumisi?
Kui eluaseme- ehk kodulaenude puhul on lepingutingimused turul pigemini ühtlustunud ja seetõttu erinevad pakkumised kergesti võrreldavad, siis laialt levinud auto- ja tarbimislaenude puhul on turul oluliselt segasem seis. Ühtpidi trikitavad mitmed laenupakkujad oma turundustegevuses, teisalt jääb ka klientidel pahatihti puudu nii kogemust kui rahatarkust. Baassoovitus on siinkohal võrrelda mitte intressimäärasid, vaid nõuda laenupakkujalt välja krediidi kogukulukuse arvestus.
Kui näiteks 15 000 euro laenamisel on ühes kohas intress 9% ja krediidi kogukulu määr 15%, aga teises kohas antakse sama summa intressiga 7%, kuid krediidi kogukulu tuleb 20%, siis esimeses on laen selgelt odavam. Ükskõik, millise laenu võtmisel tuleb arvestada, et lisaks intressile võib kaasneda laenuga veel täiendavaid kulusid. Kõiki selliseid kulusid võetakse arvesse krediidi kulukuse määra arvutamisel. Krediidi kulukuse määr sõltub konkreetse laenu summast, tähtajast ja muudest tingimustest – kui suur on intress, lepingutasu, kas on muid ühekordseid või regulaarseid kulusid jne. Sellest tulenevalt on erinevate laenuandjate sama liiki laenud erineva krediidi kulukuse määraga.
Krediidi kulukuse määr on tarbija jaoks kindel ankur, kuna selle arvutamise kord ja valem on kehtestatud rahandusministri määrusega ning seda peavad kasutama kõik laenuandjad, kes annavad eraisikule laenu, olgu siis tegemist panga, liisingfirma või kiirlaenu pakkujaga. See tähendab, et erinevate laenuandjate sama liiki laenude – näiteks väikelaen, kodulaen vmt – pakkumised on omavahel lihtsamini võrreldavad. Krediidi kulukuse määr on usaldusväärne informatiivne näitaja, mis näitab laenu kasutamisest tulenevat kogukulu. Sellest lähtudes saab rahatark kunde oma laene analüüsida ja vajadusel turult paremat pakkumist otsida.