Bigbank andis Põltsamaa piimatootjale investeeringuteks mahuka laenu
Suur Põltsamaa piimatootja Viraito OÜ investeerib loomade heaolu tõstmisse ning tootmise uuendamisse, milleks kasutatakse Bigbankist võetud laenu.
Viraito finantsjuhi Ingrid Luige sõnul pöörab ettevõte investeerides tähelepanu loomade tervisele ning rohelisele mõtteviisile ja tehnoloogiale. „Ühe suure investeeringuna on plaanis soetada sõnnikueemaldussüsteemile vajalik uus automaatne separaator ning põhupurustaja, mille tulemusel muutub loomade jalgealune kuivemaks ja vähenevad sõrahaigused,“ ütles Luik.
„Kuna Viraito toodang on järjepidevalt kasvanud, siis teine oluline investeering on olemasolevale 12-tonnisele piimatangile lisaks uue 10-tonnise piimatangi soetamine koos selle juurde kuuluva jahutussüsteemiga. Oluline osa investeeringutest läheb ka olemasoleva silotehnoloogia uuendamiseks,“ selgitas Luik.
„Kvaliteedinõuded toodangule kasvavad pidevalt ja tahame seda hoida, sest lisaks Eestile turustatakse toorpiimast toodangut ka maailmaturgudel. Seda aitab meil teha piimatootjate ühistu Epiim, mille liikmed ja ühed rajajad me oleme. Võttis aastaid, et sisse seada spetsiaalse juustupiima tootmine, mis saab alguse erisöödast ja söödaratsioonist, ülitäpsest protsessist ning kaasaegsest tehnoloogiast, mida me nüüd ka investeeringutega uuendame,“ lisas Luik.
Viraito finantsjuhi sõnul avas Bigbank ettevõttele ka liisingu- ja krediidiliini, mida saab vastavalt vajadusele kasutada. „Näiteks kui mõni omanik pakub põllumaad müüa, siis on meil selleks vahendid kohe kiirelt olemas,“ sõnas Luik.
„Rahastamise juures takistab valdkonna arengut tihtipeale see, et pangad on koos oma töötajatega linnas ega mõista põllumajanduse ja loomakasvatuse tsüklilisust ning eripärasid. Bigbankis on valdkonna teadmistega inimesed olemas, mistõttu tõstsime ka olemasolevad laenud sinna ümber,“ lisas Ingrid Luik.
Bigbanki ettevõtete panganduse valdkonna juhi Ingo Põderi sõnul on Eesti piima tootmiseks väga heade eelduste ja pika ajalooga riik. „Viraito on edukas ning 30-aastase kogemusega pereettevõte, mis kasvas talust suurtootjaks ning üks väheseid kohalikul kapitalil tegutsevaid piimatootjaid piirkonnas. Ehkki tänapäeval on nii põllumajandus tervikuna kui ka piimatootmine tugevasti automatiseeritud, sõltub edukus endiselt palju inimestest, majanduslikust keskkonnast, loomadest ja ka ilmast,“ ütles Põder.
„Pankade vaade kliendi finantstulemustele on tihtipeale põhjendamatult lühiajaline ja jäik. Pangad on harjunud hindama laenusaaja hetkeseisu kvartalitulemuste põhjal, kuid põllumajanduses ei ole rangete laenutingimuste täitmine aastaringselt alati võimalik. Põllumajandusettevõtete ja piimatootmise finantseerimisel ei pruugi isegi aastane finantstulemuste vaatlusperiood olla piisav, et hinnata ettevõtmise elujõulisust. Tuleb arvestada tootmise ja kliendi omapära – kulud tekivad ka ajal kui tulusid ei ole või on tulud planeeritust madalamad ega sõltu tootjast,“ kirjeldas Põder valdkonda.
„Loomade eest hoolitsemine ja põlluharimine on vajalik ka siis kui laenulepingus kokkulepitud tingimusi ei õnnestu täita. Alati ei ole mõistlik ega võimalik luua ka suuri rahalisi puhvreid näiteks piimahindade madalseisu või ikalduse korral, sest see raha võetakse välja tootmisest ja sellel on pikaajalised mõjud nii toodangule kui ka selle kvaliteedile. Seetõttu on finantssuhtes eriti oluline paindlikkus ja valdkonna mõistmine,“ lisas Põder.
E-piima ühistu liikmel Viraitol on kokku üle 1 000 veise (sh. 530 lüpsilehma), kellele vajalikud söödad kasvatatakse ise 870 hektaril Põltsamaa valla põldudel. 2020. aastal oli pereettevõtte Viraito väljalüps lehma kohta 10 080 liitrit ja piimatootja andis tööd 21 inimesele.