Ärme laseme maksudebatti kiiva - me ei pea valima ainult katku ja koolera vahel
Martin Länts
Bigbanki juhatuse esimees
Nii Eesti inimestele kui ettevõtjatele on täna jäetud ekslik mulje, et ettevõtete lisamaksustamise küsimuses on meil valida ainult katku, koolera ja tüüfuse vahel. Igal pool mujal kui poliitikute peade ei ole see tegelikult nii. Me peaks argumenteeritud debatti pidama eesmärgiga leida majanduslikult ja rahanduslikult efektiivseim lahendus eelarvepositsiooni parandamiseks, mitte arutama ainult selle üle, kas kehetestada ettevõtetele täiendav maks kas kasumi, töötasufondi või bilansimahu pealt.
Majanduslikus ja rahanduslikus vaates on ilmselge, et lükates maksuküüru kaotamise edasi, väheneb riigieelarve puudujääk oluliselt suuremas summas kui ükskõik millisel arutusel oleval viisil ettevõtete lisamaksustamisest.
Sestap soovitaksin esmalt kaaluda uute maksude asemel olemasolevate maksude raames muudatuste tegemist. Olen seisukohal, et arvestades Eesti Vabariigi rahalist seisu, siis „maksuküüru“ kaotamine ei ole hädavajalik ja selle asemel võiks selle kaotamiseks planeeritud täiendavad laekumised suunata julgeoleku tagamiseks. Samuti võib maksuküüru kaotamist edasi lükata ja kaotada see järk-järgult. See vähendaks lähiaastatel survet täiendavate uute maksude kehtestamiseks ning annaks võimaluse nii ettevõtjatele kui ametnikele keskenduda oma põhitegevusele ning majanduskasvu taastamisele Eestis. Maksuküüru kaotamine on lükatud 2026. aastasse, kuid siiski viib hinnanguliselt 200-300 miljonit eurot riigieelarvest.
Täiendava maksuga otsitakse täna riigieelarvesse „kaitsekulude“ katteks 200 miljonit eurot. Seega jääb peale maksuküüru kaotamist ja täiendava maksu kehtestamist jätkuvalt katteta suurusjärgus 100 miljonit eurot. Samas maksuküüru kaotamise edasilükkamisel ja nende vahendite arvelt täiendavate kaitsekulude katmisel antud probleemi ei teki. Lisaks on seoses järgmiste aastate palkade tõusmisega kahe-kolme aasta pärast maksuküüru kaotamine valitsusele vähem kulukas.
Igasuguse lisamaksu kehtestamisel ettevõtetele on ju riigi ja ühiskonna jaoks nokk lahti-saba kinni efekt ehk lõputu kulude suurenemis spiraali sattumise oht. Lühidalt kirjeldades on see mudel lihtne: maksude suurendamine suurendab automaatselt inflatsiooni – inflatsioon tekitab palgakasvusurve – palgakasvusurve on probleem ka riigile endale, sest kõigi riigipalgaliste inimeste koondtööjõukulud on eelarves siiski märkimisväärne summa. Ja palkade kasv aitab jälle teisest otsast inflatsiooni kasvule kaasa. Kinnine ring. Samas muu Euroopa on inflatsiooni pidama saamas. Hea näide on siin naabermaa Soome, kus erinevalt Eesti valitsuskoalitsiooni retoorilistest hüüatustest tehaksegi järgmisel aastal ära riigi kulude 10% kärbe. Konkreetselt, korraga ja mitte jupitades.
Meie selle asemel rapsime aga läbi analüüsimata ja teostuslikult läbimõtlemata nüanssidega ettevõtete lisamaksustamise ideedega. Ärme palun tekita seeläbi tõelist raamatupidamislikku segadust, mis kindlasti ei käi kokku kaolitsioonilepingus välja hõigatud ettevõtluskeskkonna parandamise ja bürokraatia vähendamise eesmärgiga.