Bigbank ASi eelmise aasta kasum kasvas 39%

Bigbanki rekordilist 24,5 miljoni eurost kasumit aitasid teenida kontserni kõik filiaalid

30 Märts • Ervin Salusoo • 2 minuti lugemine

2019

2019

    Eesti kapitalil põhineva Bigbank ASi eelmise aasta kasum kasvas 39%, tõustes rekordilise 24,5 miljoni euroni. Kontserni laenuportfelli maht ulatus samuti rekordilise 473,5 miljoni euroni ning panga varade maht kasvas 574 miljoni euroni.


    „Tahame olla enim soovitatud digitaalse finantsteenuse pakkuja kõigis oma tegevusriikides ning selle eesmärgi saavutamiseks keskendusime 2019. aastal laenukvaliteedi tõstmisele ja panga töö tõhustamisele,“ sõnas Bigbanki juhatuse esimees Martin Länts. „Eelmise aasta kasum oli rekordiline sellepärast, et ärimahud kasvasid ning paranes oluliselt laenuportfelli kvaliteet, samuti tegutsesime kuluefektiivselt.“ Pangajuhi sõnul juurutati eelmisel aastal panga kõigis kaheksas tegutsemisriigis uus reaalajaline infosüsteem nimega Nest, mis katab enamuse panga põhiprotsessidest ning on liidestatud mitmete riikide väliste registrite ja arveldussüsteemidega. Panga teenuseid on nüüd võimalik tarbida täies ulatuses digitaalselt. „Muuhulgas võimaldab uus süsteem tänases olukorras oluliselt paremini lahendada töötajatel tööülesandeid kodukontoris ning säilitada klienditeeninduse kvaliteeti. Klientide jaoks ei muutu mitte midagi, isegi kui kõik panga töötajad töötavad kodukontoris,“ rääkis Länts.


    „Eelmisel aastal lõime korporatiivpanganduse valdkonna, et tõsta äriklienditeeninduse tõhusust ning töötada välja uusi tooteid. See oli meie jaoks oluline samm, sest suudame nüüd teenindada ärikliente kogu Baltikumis. Lisaks Eestile ja Leedule alustasime ärilaenude pakkumist ka Lätis ning lisasime tooteportfelli uusi ärilaenutooteid nagu ettevõtete väikelaenud,“ lausus Länts. Tänu puhaskasumi jõudsale kasvule suurenes kontserni omakapital 16,4%, 141 miljoni euroni, mis tähendab, et pank on hästi kapitaliseeritud. Omakapitali tulukus tõusis 18,7%-ni. „Oleme loonud märkimisväärsed kapitalipuhvrid ning oluliselt täiustanud oma riskijuhtimise poliitikat ja praktikat ning ühingujuhtimise põhimõtteid,“ ütles Länts. „Ka meie tähtajalised hoiused on näidanud pikema perioodi vältel paremat tootlust kui pensionifondid, mis tähendab, et tulevikus on klientidel võimalus pensionifondist vabanev raha investeerida näiteks hoiustesse.“


    Bigbanki Eesti äriüksuse juhi Jonna Pechteri sõnul on tavaline nähtus, et majanduslikult rasketel ja keerulistel aegadel nagu täna, esineb makseraskusi tavalisest rohkem. „Bigbanki laenuportfelli kvaliteet on aga täna läbi aegade parimas seisus ning usume, et saame eriolukorra tekitatud raskustest koostöös klientidega kiiresti jagu.“ Pechteri sõnul on koostöö kliendi ja panga vahel peamine viis, kuidas leida mõistlik lahendus probleemidele. „Ajutise makseraskusega klientide puhul on peamine, et nemad oleks ise huvitatud olukorra lahendamisest. Sellisel juhul saame pakkuda ka paindlikke lahendusi. Kõige olulisem on, et klient võtab meiega ühendust enne, kui ta jääb laenumaksega võlgu, sest siis on võimalusi teda aidata palju rohkem,“ märkis Pechter. Klient peaks panka informeerima kohe, kui on selge, et tal tekivad makseraskused. Kui ta on seda teinud, saab lahenduse leida esimesel võimalusel. „Probleemide lahendamine on meie igapäevase töö üks osa, mitte ainult eriolukorras. Lahendame kõiki olukordi eraldiseisvalt, sest raskused võivad tuleneda nii otseselt COVID-19 viirusest kui ka selle kaudsetest mõjudest majanduskeskkonnale,“ lisas Pechter.