Majanduskeskkonna ülevaade: Balti riikide majandus
Balti riikide majandus ei kulgenud 2023. aastal eriti hästi. Tegemist on väikeste ja avatud majandustega, kus majanduskasv sõltub lisaks sisetarbimisele suuresti eksporditurgudest. Sellest tulenevalt võisime eriti aasta teises pooles täheldada kaubanduspartnerite olukorra halvenemise negatiivset mõju ka Balti riikide makromajandusnäitajatele.
Kõigi kolme Balti riigi seast tundis just Eesti 2023. aastal majanduslangust kõige sügavamalt – Eesti Panga detsembris tehtud prognoos ennustas 2023. aastaks -3,5% majanduslangust (Lätis ja Leedus oli majanduslangus III kvartalis vastavalt -0,4% ja -0,2%) ning vähenesid ka investeeringud ja tarbimine. Erainvesteeringute vähenemist kompenseeris aasta lõpus veidi avaliku sektori investeeringute kasv, mida oli eriti näha Leedus, kes suurendas aasta teises pooles Euroopa Liidu vahendite kasutamist eelmise aasta sama perioodiga võrreldes koguni 25%. Ka Läti loodab 2024. aastal Rail Balticu ehituse kaudu majandusse täiendavat rahalist süsti – nende kahe Euroopa Liidu finantseerimisskeemi kasutamisel on Eesti naabritest maas.
Balti riikide puhul võis suuri langusi täheldada nii ekspordis, impordis kui ka jaekaubanduse müügikäivetes. Lisaks vähenesid ka tööstustoodangu ja ehituse maht ning turism. 2023. aasta kõrgete intressimäärade tõttu muutus turult raha kaasamine ettevõtetele raskemaks ning mitmed ettevõtted pidid teatama koondamistest. Olukorda võimendasid omakorda negatiivsete uudiste vood, mis muutsid nii tarbijate kui ettevõtjate tuleviku ootused pessimistlikuks.
Mida toob endaga aasta 2024?
Kui Läti ja Leedu majanduse väljavaateid hinnatakse 2024. aastaks positiivseks, siis Eestile prognoosib Eesti Pank kerget majanduslangust. Leedu majanduses toetab järgmisel aastal mõõdukat kasvu suurenev sisenõudlus, mis peaks tasakaalustama ka ekspertturgude ära langemist. Samuti ei näe ei Leedu ega Läti sel aastal probleeme tööturul, vaid hõive püsib kõrge ning töötus ei kasva. See tähendab omakorda keskmise palga kiiret kasvu, mis suurendab inimeste ostujõudu ja tarbimine oluliselt ei vähene. Sellist trendi võib mõjutada aga intressikeskkond – kui intressid jäävad kõrgeks kuni 2024. aasta lõpuni, siis vähendavad soodsad hoiustamistingimused ja väikeinvestoritele pakutavad investeerimisskeemid tarbimisele kulutatava raha hulka. Eestis nähakse 2024. aastal pigem kiiret töötuse kasvu, mis pärsib omakorda nominaalpalga kiiret tõusu.
Positiivsust süstivad raugenud hinnakasv ja tööturg
Hinnatõus on raugenud ja tööturu näitajad püsivad jätkuvalt head. Eesti oli eelmise aasta kolmanda kvartali tööjõu-uuringu andmetel hõive väga kõrge ning töötuse määr pigem madal. 2023. aastal hakati tööjõu-uuringus arvestama ka Ukraina põgenikega, kelle mõju töötuse ja tööhõive näitajatele on kahesuunaline – tööjõud on nüüd arvestuslikult 30 000 inimese võrra suurem ja sellest tulenevalt töötuse näitaja selle võrra väiksem. Teisalt on aasta lõpupoole alanud koondamised ilmselt mõjutanud põgenikke suuremal määral, sest vähese keeleoskuse tõttu on nad leidnud oma esimese töökoha Eestis pigem madalat kvalifikatsiooni nõudvates ametites.
Ka Leedu tööturul on hõive püsinud suhteliselt kõrgel ning töötuse määr madalal. 2024. aastaks ei prognoosita ei kiiret töötuse kasvu ega ka hõive suurenemist. Teisalt iseloomustab Leedut nagu ka teisi Balti riike konkurentsivõime vähenemine tööjõu ühikukulu kasvu tõttu. Leedu ja Eesti tööjõu ühikukulu on kasvanud viimased kaks aastat umbes 15% aastas. Tööjõu ühikukulu suurenemisele on kaasa aidanud reaalpalga kasv, mis on olnud kiirem kui tootlikkuse kasv.
Kuigi hinnatõusu tempo aasta lõpus pidurdus, siis oli aastane hinnatõus eelmisel aastal kõigis kolmes Balti riigis kõrge, jäädes 9% ümbrusesse. Eurostati hinnangul oli 2023. aasta novembris hinnatus varasema aasta novembriga võrreldes Eestis 4,1%, Leedus 2,3% ning Lätis koguni 1,1%. Käesolevaks aastaks prognoositakse inflatsiooni olulist aeglustumist.
Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes varasemate kriisidega on seekordne majanduslangus aeglasem, aga ajaliselt pikem. Võib eeldada, et ka taastumine võtab rohkem aega, sest enne peab hakkama paranema väliskaubanduspartnerite olukord. Seda, kas Läti ja Leedu majandusprognoosid selleks aastaks on liiga optimistlikud, näitavad neljanda kvartali majandustulemused, mis avaldatakse märtsi lõpus või aprilli alguses.